4-7aastaste laste treeningud

Märksõnad treeningutes on üldfüüsilist arendavad mängud, erinevad vahendid nagu pallid, rõngad, hüppenöörid ja muusika. Kirjutab Kristine Esko.
Poolteist aastat tagasi olin kohtunikuks ühel tavapärasel tantsuspordi võistlusel. Mul oli võimalus teiste võistlusklasside seas esmakordselt näha mudilaste klassi võistlust. Mudilaste vanusegruppi kuuluvad alla 7-aastased lapsed. See vaatepilt meenutas mulle iludusvõistlusi lastele, kus, muide saavad osaleda ka alla 1-aastased. Laval on võimalik näha lapse kehaga ja täiskasvanu soengu, meigi ning maneeriga “lapstäiskasvanuid”. Peale kehapruunistuse, kunstküünte, -ripsmete kasutatakse lastel, kellel hambaid veel ei ole, ka kunsthambaid. Kohustuslikku kavva kuuluvad nukulik kõnnak, puusade hõõrutamine, õhusuudlused ja püsiv naeratus.
Kas lapsed tulevad neile antud ülesannetega toime? Väga hästi. Küsimus jääb aga, kas see on mõistlik? Nüüd on sama ka võistlustantsus tänu mudilaste võistlusklassile. Sel samal võistlusel vaatasid tantsupõranda ääres seisvad täiskasvanud heldinult nuku olekuga, silutud juuste ja selles vanuses lastele kohatu maneeriga tantsijaid. Ma seisin kohtunikuna ja olin keeletu vaadates minu jaoks kurba vaatepilti ning mõtlesin, miks täiskasvanutele ei meeldi lapsed sellistena nagu nad on – mänguliste ja siiratena, vabadena täiskasvanute õpetatud poosidest ning näogrimassidest?
Kogu elu pikkusega võrreldes on seitse aastat tõelist lapsepõlve väga väike aeg. Minu meelest on kuritegelik seda aega veelgi lühendada.
Mängulisus, lapselik siirus ja lapse oma loomulik olek on need omadused, mida peaksime aitama kaitsta kui oma laste kõige kallimat vara, vähemalt enne kooli. Nii nagu täiskasvanuna on lapsik käitumine kohatu, siis veel kohatum on püüd muuta alla 7-aastane laps täiskasvanuks. Arvan, et te nõustute minuga.
Täiskasvanulik välimus ja maneer tähendab, et peame arvestama ka muu elu vastutusega, mida laps peab suutma üle võtta ilma eelnevaid ettevalmistavaid etappe läbimata. See on nagu vundamendi ja seinteta majale katuse ehitamine.
Lapse organism on keskendunud aktiivsele kasvamisele ja muutumisele. Valed ja liigsed treeningkoormused ei lase lapsel normaalselt kasvada ja valmistuda kooliküpseks saamiseks. Selles vanuses ei tohi veel lubada lisaraskustega treeninguid ja liigseid venitusi, üht kehapoolt kasutavaid, rutiinseid tegevusi, mis tekitavad vigastusi. Mitu tundi järjest ja iga päev toimuvad treeningud on lubamatud. Seega minu meelest paaristants selles vanuses ei tule kõne allagi. Näiteks, kui küsida mõne poisi või tüdruku käest, kas talle tantsida meeldib, siis enamasti vastus on jaatav. Samas, kui küsida, kas talle partneriga koos meeldib tantsida, siis vastus on eitav.
Kas peaksime siis 4-6-aastastel lastel keelama spordiga tegelemise ja hoidma neid kooli minekuni kodus? Loomulikult mitte! Küll aga on vaja teada, millele tähelepanu pöörata, valides vanusele sobivat sportlikku tegevust.
Nii nagu alla 4-aastased lapsed, nii ka selle vanusegrupi lapsed on ise piisavalt liikuvad ja aktiivsed oma igapäeva tegemistes, kui neil ei ole just tekkinud harjumust päevad läbi arvuti ees istuda. Nüüd, peale kolmandat eluaastat on veel lihtsalt lisandunud suurem soov sotsiaalseks läbikäimiseks. Lastel tekib vajadus teistega mängida ja võime teistega oma asju jagada. Sama ka treeningus. Teistega koos on toredam ja lõbusam. Tekib juurde kaasahaarav võistlusmoment ja koos tegemise moment, on huvi läbi mänguliste tegevuste ületada oma piire ning laiendada oma füüsilisi oskusi. Selle vanusegrupi laste treeningute märksõna on mitmekülgne treening. Minu soovitus on, et ärge valige veel kindlat spordiala!
Kiirusele, osavusele, tasakaalule suunatud mängud ja harjutused peaks olema üldiseloomustuseks treeningutele. Kindlasti peaks kasutama erinevaid vahendeid nagu mitmes suuruses palle, linte, rõngaid, tasakaalupinke, kui on, varbseina jne. Mäng, mäng ja veel kord mäng.
Näiteks kulli mängides jooksevad lapsed lõppkokkuvõttes tunduvalt kauem ja rohkem maad kui anda ette, mitu ringi on järjest vaja joosta. Kümme minutit tavalist kulli või pallikulli läheb nagu ludinal ja nad sooviks veel, aga panna neid kümme minutit järjest staadionil vabatahtlikult kiiresti jooksma on päris raske. Kõht, pea, varvas, kand ja kõik muud kohad hakkavad valutama. Ma ütleks, et nendel, kellel valutama hakkab, on lihtsalt hästi arenenud enesealalhoiu instinkt. Laps, kes ebasobiva koormuse tublisti läbi teeb, võib aga 10-aastaselt kurta tugevate põlve- või seljavalude üle. Tüüpiline diagnoos on ülekoormussündroom.
Ka tants ja muusika peaksid kuuluma iga lapse maailma. Lihtsalt ei ole veel aeg luua kindlat raamistikku tantsulisele liikumisele, vaid tuleks julgustada neid igati muusika saatel vabalt liikuma. Mida vähem ette näidata ja parandada, kuidas on õige, seda parem. Lubada lastel vabalt muusika saatel liikuda, et nad ei kardaks ei muusikat ega oma keha ja ei püüaks meeldida vaatajale. Ma ei ole näinud ühtegi väikest poissi ega tüdrukut, kes ei reageeriks muusikale tantsulise liikumisega.

Kristine Esko

Tantsu- ja võimlemiskooli Arte Movimento juht ja treener

28. augustil 2013. aastal