Teatud vanuses loob publiku hindav pilk loomingulisele tegevusele piirangud. Seepärast korraldasime esimest korda lastele peo ilma vanemateta. Kirjutab tantsukooli juht Kristine Esko.
Kui pidu oli korraldatud, hakkasin mõtlema, kas lapsevanemad mõistsid peo tähendust samamoodi nagu mina? Seetõttu kutsun teid kaasa mõtlema, missugune tähendus on meie jaoks sõnal „pidu“?
„Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi tähendab „pidu“ millegi tähistamiseks, kellegi auks vm. puhul korraldatavat seltskondlikku koosviibimist (söökide ja jookide, ka tantsuga).
Sõna seletuse täpsustuseks lisaksin mina juurde, et peo puhul on oluline osa muusikal, ühistel mängudel ning peol osalejate etteastetel, mis on muusikalised, tantsulised või sõnalised.
Pidu ei ole kontsert või etendus
Ma usun, et kõik on kogenud, et peo tase ja kvaliteet oleneb ettevalmistusest. Seda mitte ainult korraldajate poolt, vaid ka piduliste poolt.
Mulle tundub, et tavamõistes on inimeste jaoks peol teine tähendus. Põhirõhuasetus pidulistel on heal juhul enda kordaseadmine enne pidu ja kohaletulemine. Peo külalised ei osale ise rohkem peo ettevalmisustegevuses. Veel oodatakse peol korraldajate organiseeritud meelelahutusprogrammi. Minu jaoks peol aga vaatajana osaleda ei saa. Siis ei ole see enam pidu, vaid kontserdil või etendusel viibimine.
Tõeline pidu õnnestub siis, kui kõik pidulised on põhjalikult peoks valmistunud. Seda me lastega kevadiseks loomade karnevali peoks ka tegime. Ettevalmistused algasid juba eelmisel suvel linnalaagris. Käisime lastega mitmel korral loomaaias vaatamas, kuidas käituvad erinevad loomad, linnud ja veeelukad. Pärast saalis olid lastel loomade äraarvamismängud ning hiljem tantsutundides on nad pidanud muusika saatel oma kehakeelega edasi andma loomade, lindude ja veeelukate liikumist ja teisi väljendusviise.
Kas stampliikumised või looming?
Minu jaoks on selle protsessi juures olnud oluline, et lapsed ei teeks tuntud või teiste ette näidatud stampliikumisi, vaid suudaksid ja julgeksid minna sisse enda valitud loomade olemusse ja väljendaksid siis seda looma, nii nagu nad sellel hetkel on võimelised. Kui laps seda teeb, siis see ongi looming.
Oli lapsi, kelle vanemad vaatasid koos lapsega karnevalil kehastamiseks valitud looma kohta iseloomustavaid videosid. Siis läks ka peoks sobiva kostüümi valmistamine ladusamalt. Nii oli lõpuks lapse eneseväljendamise võimalus ja osasaamine peost palju rikkalikum.
Paralleelselt on nad oma füüsilisi oskusi saanud rikastada erinevate mängude, võimlemis- ja liikumiskavade ning tantsude õppimisega.
Lisaks on äärmiselt oluline olnud, et lapsed ise tantsu saateks muusikat teeksid. Nimelt, sellel peol tegid poisid oma etteasted tüdrukute mängitud muusika saatel ning tüdrukud omakorda tantsisid poiste mängitud muusika saatel. Ka see on looming.
Selleks et kasvõi kõige lihtsama instrumendi mängimisel ei tekiks ainult müra, vaid muusika, mille saatel on võimalik ka tantsida, on nii lastele kui ka õpetajale vaja piisavalt aega, et sellele tegevusele keskenduda. Loodan, et aja jooksul on mul järjest rohkem lapsevanemaid, kes seda mõistavad ning näevad, et sellised tegevused ei ole aja raiskamine pikas perskpektiivis ja et need ei koorma last, vaid, vastupidi, toetavad teda nii õpingutes kui elusituatsioonides.
Õnnestunud näomaaling vajab ettevalmistust
Kostüümide üheks oluliseks detailiks olid näomaalingud. Iga lapse valitud tegelaskuju jaoks oli vaja kujundada sobiv näomaaling. Seda tegevust juhtis üks meie lapsevanem, kes on professionaalne jumestuskunstnik. Ta aitas suurematel lastel ja treeneritel õppida näokuju arvestades lihtsate detailidega valitud tegelaskuju iseärasust edasi andma. Üks suuremaid pähkleid oli see, kuidas edasi anda musta pantri iseloomu, ilma et värviks kogu nägu lihtsalt mustaks.
Oli suur oht ainuüksi näomaalinguga ära rikkuda lapsel kogu peomeeleolu, kui maaling oleks ebaõnnestunud. Seegi tegevus nõudis palju aega: saime kätt proovida terve kuu iga nädal mitu korda. Need lapsed, kes olid maalija rollis, pidid nägude jooniseid harjutama ka kodus, et peo päeval teostus oleks kiire ja korralik: 2,5 tunniga tuli enne pidu teha ligi 30 näomaalingut.
Tants – kas stambid või looming?
Igas vanuses lastele, nii poistele kui ka tüdrukutele meeldib igal juhul väga tantsida. Eriti siis, kui antakse võimalus vabalt tantsida oma lemmikmuusika saatel. Minu kogemus näitab, et alla 11aastaste laste tantsutreeningus peabki põhirõhk olema nn vabatantsul ning sellises treeningus on poistel ja tüdrukutel hea olla eraldi. Küsite miks? Esiteks on poiste ja tüdrukute muusikaline maitse väga erinev. Teiseks, kui poisid on omavahel ja tüdrukud on omavahel, siis nad ei häbene, koos olles kaob tihtipeale julgus. Kui julgust ei ole, ei saa isegi laps ise teada, mis tal tuleb välja ja mis mitte.
Mida tähendab vabatants meie tantsukoolis? See tähendab, et laps õpib erineva muusika saatel loominguliselt ja stambivabalt liikuma. Ideaalis peaks alles sellele järgnema rafineeritud reeglitele alluva tantsu õppimine. Ka vabatantsu on vaja harjutada, sest juba 5ndaks eluaastaks võib lapsel olla kadunud julgus või oskus vabalt muusika saatel tantsida ja seega end läbi tantsu loominguliselt väljendada. Näen seda oma töös. Peol nimetasime vabatantsu osa tantsulahinguks. Lastel, kes treeningutest vähem puudusid, oli vabatantsu osas peol eelis, kuna nad julgesid tantsulahingust aktiivsemalt osa võtta.
Iga laps võib kinnitada, et tantsulahing on kõige vahvam siis, kui vanemaid ei ole pealt vaatamas. Arvan, et võtab veel mitu aastat, enne kui lapsel küpseb valmisolek ja soov oma vaba loomingut publikule näidata.
Lõpetuseks. Mulle on oluline, et säiliks ja areneks lapse loominguline osa. Loominguks ei pea ma seda, kui tehakse järgi etteantud liigutusi. Võistlustantsus on oht jääda vaid etteantud liigutuste raamidesse väga suur, sest stampide kasutamist nõutakse juba väga varases eas. Sellisel juhul ei kujune mitte kunagi välja isikupärast tantsijat. See on aga väga kurb.
Kristine Esko
Tantsukool Arte Movimento juht ja treener
25. juuni 2014
Loe lisaks: Tantsutrenn pole ainult trenn