Barokktantsutrupis Arte Movimento esitame tantse kostüümides, mis on inspireeritud rõivastest, mida kanti Euroopas 17. sajandi teisel poolel. Kuigi barokktantsu on kena vaadata ka kaasaegsetes rõivastes, oleme valinud ajastu kostüümid, et edasi anda barokkajastule iseloomulikku lopsakust ja detailirikkust. Kostüüm on suurepärane ajamasin – vaataja viiakse selle kaudu ajas tagasi visuaalselt, tantsija aga saab selle kogemuse füüsiliselt, läbides mitmekihilise riietumisprotsessi ning tundes kostüümi mahtu ja raskust. Muidugi annab kostüüm ka impulsi teistsuguseks kehahoiuks.
Trupi kostüümide kavandid ja lõiked on välja töötanud Kristine ja Marii. Selleks sai kaevutud ajalooliste kostüümide materjalidesse ja vaadatud tolleaaegset kunsti – kunstnike kujutamisviis oli siis nii peen, et näha on ka kujutatava isiku kõige pisem pitsimuster krael või käisel. Meie kostüümid pole siiski 100% ajastutruud (käsitsi õmblemise asemel kasutasime moodsa aja tänuväärset leiutist õmblusmasinat), küll aga katsetasime mõningaid ajastule iseloomulikke lõikeid ja võtteid, mida tänapäeval riietuses ei näe.
Rätsepaks õppinud trupi liikme Marii juhendamisel osalesid kostüümide valmistamisel peaaegu kõik trupis osalejad. Trupi naised õmblesid aga kogu kostüümi endale ise.
Ühe naise kostüümi jaoks läks kasutusse ligikaudu 20 meetrit kangast. Õmblusmeetreidki tuli omajagu: masinal u 76 meetrit ja käsitsi u 20 meetrit. Seega kokku lausa 96 meetrit. Pitse on kogu kostüümis u 35 meetri jagu ja paelu u 17 meetri jagu.
Trupi kostüümide tegemist on kõige rohkem mõjutanud Prantsuse õukonna mood aastatel 1660–1680, mil kuningaks oli Louis XIV, päikesekuningas. Tema kohta käib ka fraas „kuningas, kes tantsis“. Ta pani kogu õukonna tantsima ja umbes 1670ndateni esines esmaklassiliselt ka ise. Siiani on Euroopa tantsu aluseks viis positsiooni, mis sai kirja pandud just Louis XIV ajal tema tantsuõpetaja Pierre Beauchampi poolt.
Naiste rõivamoodi iseloomustasid sel ajal lopsakad varrukad, tugevdatud pihikud, mis pikenesid eespool üle vööjoone seelikuosale ning mitu kihti seelikuid, millest pealmine oli tihti eest avatud. Kui üldiselt kanti õukonnas maani seelikuid, siis tantsijate seelikud olid natuke lühemad, et tantsudele iseloomulik jalgade töö oleks näha. Rõivaid kaunistati ohtralt pitside, paelte, lipsude, pärlite ja kividega. Rikkaliku pitsiga oli kaunistatud ka ihu vastas olev linast või siidist aluskleit. Juuksemoes ei kasutatud sel ajal veel parukaid, vaid kaunistati omaenda juukseid, kasutades lipse, pärleid ja lilli.
Charles Beaubrun. Anne Genevieve de Bourbon. U 1660 / Sir Peter Lely. Barbara Villiers. U 1670 / Abraham Bosse. Valet de Chambre. 1635 / Charles Le Brun. Louis XIV. 1666
Mehed kandsid tol ajal samuti väga lopsakate varrukatega, pitside ja paeladega viimistletud pluusi, põlvedest veidi allapoole ulatuvaid vähemal või suuremal määral puhvis pükse ning vesti või kuube. Tähtis osa oli ka siidist või linasest kaelasidemel, rõivastusest ei puudunud ka saapad, keep ja kübar. Rõiva moodustasid tervikuks aga rohked kaunistused – lipsud, lindid, paelad, rosetid – nn galanterie (sealt ka sõna “galantne”). Mida rikkalikumalt seda kasutati, seda galantsemaks meest peeti – linte ja lipse asetati nii õlgadele, vööjoonele, põlvede külgedele kui ka kingadele. Nagu moetrendide puhul ikka, võisid edevamad nendega äärmustesse minna, mis pälvis teravmeelseid noote ka Molière’ilt:
“Või tundub teile ehk tõesti armastusväärt
tema edevus, mil pole otsa ega äärt,
pitsid, millega mees end nõnda üles vuhvis,
või ta püksid, mis on saksamoeliselt puhvis,
või tema piiksuv hääl, tema naermisviis?
Mis see ometi on, mis temas meeldib siis?”
– Alceste’i kõne Molière’i näidentist “Misantroop”
Mariiga võib ajaloolise kostüümi või teiste rõivaste tellimussoovi puhul ühendust võtta: marii@artemovimento.ee
Kostüümide kavandamisel kasutatasime raamatuid: Elisabeth Friendshipi “Creating Historical Clothes. Pattern Cutting from Tuder to Victorian Times”, Janet Arnoldi “Patterns of Fashion 5”, Susan North ja Jenny Tiremani “Seventeenth-century Women’s Dress Patterns. Book One” ning Norah Waughi “The Cut of Men’s Clothes 1600–1900”.