Tantsukool Arte Movimento juht Kristine Esko kirjutab sellest, mida on vaja, et me ei soodustaks lapsel rühivigade kujunemist.
Tänapäeval on suur mure nii tantsijate kui ka teiste sportlaste seas luu-, liigese-, või lihaspõletike ja -valudega või vigastustega seotud terviseprobleemid, mis ei võimalda oma alaga enam aktiivselt tegeleda. Tantsijate seas on kõige levinumad valusad päkad, põlved, alaselg. Üks põhilisi probleeme, miks eelnimetatud tervisehädad sportlasi kimbutavad, on rühivead, mis on algse tõuke võib-olla saanud juba esimesel eluaastal, aga tekivad ka ülekoormusest ja valedest tegevustest intensiivsetel kasvuperioodidel.
Lapsevanemana on äärmiselt oluline meelde jätta intensiivsed kasvuperioodid ning see on ka lihtne: lapse esimene eluaasta, 5.–7. eluaastani ja 10.–14. eluaastani.
Nendel perioodidel on kõige suurem oht rühivigade tekkeks. Peale selle on hea teada skeleti ja rühi kujunemise etappe nendel perioodidel ning põnev on näha ja jälgida seda loomulikku, meie sisse kodeeritud teadmist õigest kasvamisest. Igasugune oskamatu ja liigne vahelesegamine vales vanuses võib selle imelise protsessi ära lõhkuda ja untsu keerata.
Kui soovite täpsemalt lugeda rühi kujunemise etappide kohta, siis soovitan lugeda Tartu Ülikooli õppejõu Kaja Hermlini poolt kirjutatud juhendit “Lapse rühi kujundamine”, mille leiate Tervise Arengu Instituudi kodulehelt (pane otsingusse pealkiri). Kaja on enamuse oma elust tegelenud aktiivselt akrobaatikaga nii sportlase kui ka õpetaja rollis olles ja seda tänase päevani. Nii et kirjapandu ei ole pelgalt raamatutarkus, vaid praktikas nähtud ja kogetud teadmised.
Tantsuõpetaja ja treenerina küsin endalt, missugune on minu osa kehahoiust ja füüsilisest koormusest tingitud terviseprobleemide ärahoidmisel või vastupidi – süvendamisel. Esiteks saan treenerina väga palju ära teha läbi erinevate vahvate mänguliste füüsiliste harjutuste ja ka lihtsalt sportlike mängude ning hiljem ka läbi tantsu. “Hiljem läbi tantsu” tähendab: 7.–8. aasta vanusest alates, mitte varem. Ma ei ütle, et lapsed ei suudaks varem tantsusamme õppida. Suudavad küll ja väga tublisti, aga see ei ole neile vajalik varasemas vanuses, sest ei toeta rühi loomulikku kujunemist, vaid vastupidi – võib tekitada ja süvendada rühivigu. Kuni 14. eluaastani pean treenerina väga tähelepanelik olema eriti paaristantsu õpetades. Paaristants nõuab spetsiifilist kehahoidu ja et tipus püsida, piisavalt suurt treeningkoormust, mis võib tugevasti rikkuda tervist ja pidurdada loomulikku kasvu, kui seda teha hooletult, arvestamata intensiivseid kasvuperioode ja teisi ealisi iseärasusi. Teiseks on oluline pidev terava ja tähelepaneliku silma treening iseendal läbi teoreetiliste teadmiste kui ka praktilise vaatluse. Sel juhul näen vigu kiirelt ja vastavalt olukorrale saan vähendada koormust, anda vastavaid harjutusi või õpetada last teadlikult jälgima oma kehakasutust jne.
15. juulil 2013. aastal õnnestus meil kutsuda Kaja Hermlin Arte Movimento tantsukooli treeneritele ja lapsevanematele loengut pidama, mille käigus toimus nii praktiline rühivaatluse õppimine, iseenda kehaasendi tunnetamise õppimine kui ka lastele rühti ja üldist füüsist toetavate praktiliste harjutuste tegemine. Sain taas kinnitust sellele, kuivõrd oluline on eakohane tegevus lapse kujunemisele aktiivseks ja tugevaks täiskasvanuks. Lapseeas luuakse vundament, et hiljem takistamatult võimalikult kaua viljeleda oma lemmikspordiala, kannatamata pidevate vigastuste käes. Laste puhul ei pea me muretsema, kas jääme hiljaks teatud oskuste õpetamisel, kui ei ole piisavalt varakult alustatud tennise, tantsu, jalgpalli jmt treeningutega. Küll aga tuleb muret tunda luustiku, liigeste, lihaste – rühi kujunemise pärast. Kehaasendist oleneb meie keha vastupidavus ja võimekus ükskõik missuguse alaga tegelemisel. Seega treeneri roll on väga oluline.
Samas näen mina 4–5aastast last tunnis ainult 45 minutit nädalas, 6–7aastast 2 korda 60 minutit ja vanemaid lapsi nädala 168 tunnist maksimum 7 tundi nädalas. Selleks, et jälgida ja hoida last, on vaja väga head koostööd lapsevanemaga, mis omakorda nõuab lapsevanemalt valmisolekut õppida. Siinkohal üleskutse kõigile lapsevanematele: ärge usaldage oma lapse rühi kujunemist teistele targematele! See on valdkond, millega tänasel päeval peab iga lapsevanem tutvuma ise. Selleks aga on esmalt vaja tundma õppida oma keha ja jälgima iseenda kehakasutust, siis hakkate nägema oma last ja varakult tähele panema rühivigade võimalikku kujunemist. Rühivead ilmnevad tuntavalt valude ja vigastuste näol alles puberteedieas või aastaid hiljem, alguses on nad tähelepanematule silmale peidetud. Õppides nii iseenda kui ka teiste rühti jälgima, teravneb tähelepanu ja mis kõige olulisem – hakkate igapäevaelu tegevustes korrigeerima elukeskkonda ja oma kehahoidu ja -kasutust. Aga me ju teame, et lapsed on suured matkijad ning võtavad väga lihtsalt üle meie endi harjumusi ning hoiakuid. Seega aitame oma last kõige paremini õppides ise ja muutes oma kehahoidu ning -kasutust.
Kristine Esko
27. juuni 2013